Chimichurri

Külla sattus gurmee-Marju, kes oli kaasa haaranud head-paremat. Pildist pole mõtet lasta ennast eksitada, purk sai tühjaks kohapeal. Retseptiga on asi klaar..

Karulaugupesto

 Nojaa.. tegelikult ju elementaarne. Aga kui teed nii, et talveks jaguks, siis on protsess tähtis.. ja masinad ka.

 Seega seemuskad (päevalilleseemned, röstitud india pähkel, kõrvitsaseemned jne) purustada köögikombaini vastava agregaadiga. Juustu kulub palju.. mõistlik on riivida hakkmasina külge käiva instrumendiga. Karulaugu enda saab purustada blenderis väikse tilga õliga, oluline on leida õige kogus, et segu blenderis ühtlaselt ringi käiks (ca 1/2 nivoo). Töödeldud koostisosad segada blenderis ja timmida soolasust. 

 Kogustega on nii, et rusikareeglina blenderi täie (ca 1.5L) kohta läheb 2x180gr kõvajuustu, 1 pk/200 gr päevalilleseemneid, 1 pk/200 gr india pähkleid).

Säilib külmikus +2 juures kevadeni, testitud.

Jalopenopaprika

 

Jalopeno-toorjuustu täidisega paprika. Peaksin täpsemalt kommenteerima? Ehk tõesti..

Kapsas

Lapsed ei osanud päkapikusussist veel unistadagi, kui sõber hakkas peale vajuma nagu nõiaudu, et tehku ma kapsast. Eks ise olin ka süüdi, et ahjuvorstide tegemise õhtu orgunnisin. Kapsast teha on mõistagi lihtne, aga seda peab lihtsalt oskama.

Põhimõtteliselt on kõik vajalik pildil aga kui peaks külm talv tulema ja mõni sojasöömisest ära vajunud lumehelbeke soovib end turgutada siis protsessi õige järjekord on järgmine:

Ütleme, et on pott, kuhu mahub 4 kg hapukapsast. Sinna poti põhja tuleb valada üks tubli pannitäis kergelt pruuniks praetud pekiseid singikuubikuid, hästi sobib suitsupõsk. Kapsas potti ja hauduma, samal ajal korralik peotäis köömneid ja umbes pool kilo mett. Kõige lõpuks peale jälle pannitäis singikuubikuid, kokku võiks arvestada vähemalt 1 kg pekist sinki aga hea kapsa reegel on, et kokku hoida ja koonerdada ei maksa. Ja nüüd tuleb madalal temperatuuril tunde hautada, kuni värv ja maitse on õige.

Paprikakaste

Põhimõtteliselt virutasin selle retsepti kellegi Pireti blogist aga kuna kaste sai hea ja teinekord ei viitsi mujalt otsida, kopeerin väikeste modifikatsioonidega ka siia.

Niisiis, kui kasvuhoones hakkab paprikaga uputama ja midagi mõistliku enam teha ei oska, saab jäägid keereta maitsvaks vürtsikaks kastmeks ja seda talv läbi tarbida.

Paprikad lõikasin viiludeks ja grillisin praeahjus nii, et seest pehmed ja peal kerge grillijälg ka olemas. Nüüd tuleb blender ära laadida, kõigepealt mõistagi paprikad, siis pakk kuni kaks paprikapulbrit, tunde järgi balsamiäädikat, tšillipulbrit, paar supilusikatäit mett, pool pesa küüslauku ja soola. Originaalretsept nägi ette ja musta pipra ja oliiviõli, mina jätsin need aga panemata, kuna paprika piserdasin enne grillimist nagunii öliga üle. Ja valmis ta ongi, liha kõrvale super hea!

Tomatisupp

Sõber K ütles naisele, et vot seda suppi ta on nõus sööma, seega saagu kirja.
 
Kolm sibulat, pool pesa küüslauku ja üks porru hakkida peeneks ja pannil praadida ohtra õliga ilusaks kuldseks.  Samal ajal saab supipotti koorida ja tükeldada tomateid. Tomatid mõistagi on hea korjata oma aiast, annab supi maitsele megalt juurde. Kui pannil olev kraam on valmis, kalla see supipotti ja põhimõtteliselt võib supi ka juba keema lasta, isegi kui samal ajal tomateid juurde koorida. Maitseks lisasin 2 puljongikuubikut, supilusikatäie suhkrut, tunde järgi tshillihelbeid, tüümiani, basiilikut, nats pipart, ja kõige lõpus üks maitsestamata toorjuust. Vett ei ole vaja lisada, tomatid sisaldavad seda piisavalt.

Samal ajal kui supp keeb prae pannil peekonitükid, riivi natuke parmesani ja haki petersell. Kui need toimetused on valmis, vurista supp saumikseriga läbi ja võibki serveerida. Head isu!

Kodune letšo

Leidsin eile rõdult suure poti letšot. Päkapikud? Ei, ikka ise olin sinna unustanud mõned nädalad tagasi. Maitsesin ja oli jube hea.

Sügisel juhtub ikka, et kasvuhoones saavad kõik tomatid ja paprikad samal ajal valmis ja väljaspool kasvuhoonet ootab porgand ülesvõtmist ja sibul juba samal ajal kuivab kuuris. Värskelt teadagi on see kraam kõige parem ja säilitamisega on nagu on, tomat näiteks väljaspool purki ei taha kuidagi kevadeni vastu pidada. Seega tuleb seda kraami mõnevõrra ka purki toppida.

Abiks on jälle vana hea 18L pott. Sinna visata sisse purustatud tomat, paprikatükid, pannis õlis kergelt praetud porgand (koos õliga mõistagi), sibularattad, küüslauk, tilli, mõned tükeldatud chillikaunad, paar kooritud ja tükeldatud antonovkat. Maitset aitab tuunida sool, pipar, sidrunimahl ja suhkur. Kuna eesmärk on magus-hapu salat, siis suhkruga ei maksa koonerdada, kilo läheb kindlasti ära. Kõikse lõpus - ja lõpp saabub siis, kui porgand veel kergelt-kergelt krõmpsub - lisada säilitamise tarbeks tsoru äädikat.

Kuuseriisika salat

Seda maitsvat salatit tuleb igal heal seeneaastal teha ja millegipärast jäi sügisel õigel ajal siia retsept kirjutamata. Nojaa, aga kui oled teinud
metsas paaritunnise peatuse mille tagajärjel on seeni ca 50 liitrit, on ju jube hea kui saad kohe täpse retsepti võtta, mitte ei pea hakkama meenutama.

Niisiis, minul on valmistamiseks ca 18L potid ja lähtugem sellest. Valmistulemus peaks sisaldama ca 1/3 osa seeni, 1/3 osa sibulat ja viimane 1/3 jaguneks porgandite ja tomatite vahel. Sellisel kiirel ajal keegi midagi kaaluma ei hakka, seega tuleb lähtuda kogemustest, seejuures seened mõistagi lähevad jõhkralt kokku. Maitset annavad küüslauk, loorber, sool, suhkur, pipar, äädikas ja lisaks läheb vaja õli.Tomatid saab panna purustatult suurde potti podisema, sinna vaikselt seeni juurde lisades. Samal ajal teise käega saab eraldi potis või pannil porgandeid õlis kergelt praadida, misjärel kärutada ka need suurde potti. Sibul läheb otse suurde potti, kas rattad või mõned muud meelepärased tükid aga arvastada võiks, et see kraam tahab ca tund haudumist saada ja sibul võiks peale seda olla siiski veel äratuntavas vormis. Kui aega on jube palju (st seeni vähe) siis võib ka sibula pannil klaasjaks lasta ning lisada hautamise lõpufaasis.

Hapendatud seened

Nagu varem kirjutatud, mingil hetkel oli seeneuputus. Eks enamus neist rändas tavapärasel viisil purki või sügavkülma aga väike ports läks ka eksperimen- teerimiseks. Niisiis seente hapendamine.

Mul oli kasutada klaasist jäänõu, mille põhja panin kihi mustsõstralehti, seejärel kiht võiseeni, 1 tl jämedat soola, näpuotsaga tilli, küüslauguliistud ja mõned mungalille seemned. Niiviisi kiht kihi kaupa mustsõstralehtedega vaheldumisi ja peale viimaseks kihiks natsa rohkem sõstralehti. Vajutiseks sai veega täidetud klaaspurk.

Seejärel ootamine - toasoojas 1 nädal, külmikus pea 3 nädalat. Eile saabus lõpuks proovimise päev ja noh, igati õnnestunud eksperiment oli - tervis on tipp-topp ja ka naabrimeest on juba liikumas näha.

Peab veel märkima, et kõik anumad tasub eelnevalt piinlikult puhtaks tehta, mina töötlesin keeva veega. Seentest tekkiv vedelik peab kindlasti katma kogu kupatuse ja kui tekib väike hallitus, ei maksa lasta end sellest segada.

Kodumaine mahetööstus

Käisin oma lemmikmetsas seeni piilumas ja sattusin omamoodi kasemahlaökotööstuse peale. Nagu pildilt näha on tegemist üsna modernse lahendusega, kus kase sisse on integreeritud mugav kergestipainutatav alupex veetoru, mis suubub trendikasse sangaga plastikpudelisse. Viimane on konspiratsiooni mõttes diskreetselt samblaga kaetud (pildi tegemiseks eemaldasin osa samblast, hiljem ennistasin eelnenud olukorra).

Kõnealuses kasesalus lugesin kokku taolisi anumaid tükki 32, mis tähendab, et hooajal võis tegemist olla üsnagi märkimisväärse mahlakogusega - ligikaudsed arvutused lubavad päevaseks käibeks ca 100L ja kogu hooaja käibeks ca 1000L.

Millegipärast oli aga kogu installatsioon kurvalt metsa alla jäänud, justkui hüljatud üle öö. Tea kas hakkaja mahlatöösturiga oli mingi õnnetus juhtunud või miks muidu korralik tootmine unarusse jätta.

See oli prantsuse sibulasupp

Oli idee toitlustada 20+ inimest sibulasupiga. Ikka nii, et soovija saaks teise kausitäie veel (ja hiljem soovijaid jagus).

Google andmetel paistab prantsuse tüüpi sibulasupp väga populaarne olevat. Kuna selles sisaldub vein, siis alustuseks on tegu igati vahva retseptiga. Siiski valmis hoopis teine toode:

• 5L potti pakk päris võid ja peeneks hakitud sibulat umbes 2/3 jagu täis
• üks terve (st kõik küüned) hakitud küüslauk sama teed
• pool Santa-Maria purki tüümiani
• purgitäis Felixi inglise sinepit
• peale mõningast praadimist pudel kuiva valget veini
• puljongikuubikuid maitse järgi
• 1L vahukoort, millesse on segatud jahu, mille eesmärk on supp paksemaks teha

Igasuguseid muid vigureid vastavalt fantaasiale ja võimalustele.

Sibulamoos

Hoidiste tegemine on täies hoos ja vahelduseks tekkis mõte proovida ise sibulamoosi teha. Internet pakatab retseptidest, mis on suhteliselt ühetaolised.

Võtsin kõige popima aluseks ning tegin nii:

• umbes 1 kg tavalist mugulsibulat koorida ning seibideks
• sorts õli, mõnevõrra rohkem valge veini äädikat ja jällegi sorts balsamic cream'i ja igaks juhuks ka sorts punast veini
• kogu kupatus paksu põhjaga potiga madalale tulele, asi võiks õige olla siis, kui kuumutades(!) tekib piisavalt vedelikku, et sibulad õrnalt kaetud oleksid
• hiljem lisasin tiba soola, rosmariinioksa ja maitse järgi mett. 

Aega tasub varuda ohtrasti, mul kulus ca 3 tundi. Igatahes on tulemus vaeva väärt ning singi kõrvale maitses hää.

Valik jõulumenüüst

Metssea ribi

Vaja läheb malmist ahjupotti kaanega, umbes 4..5 kg suurust ribitükki, mett, soola, pipart, köömneid, küüslauku, porgandit, kuivatatud musti ploome ja 2 apelsini. Üldjoontes läheb liha ca 200 c temperatuuriga ahju umbes 3..4 tunniks, kusjuures õrnem kraam tasub lisada viimasel pooltunnil. Tulemuseks on väga hea kerge apelsinimaitsega liha.

Kõrvitsasalat

Millegipärast ei sünni mitte ükski kaubandusvõrgus müügil olev kõrvitsatoode suu sissegi võtta. Tegelikult on kõrvitsasalati tegemine lihtsamast lihtsam - vaja läheb kõrvitsat, ebaküdooniaid, mõned nelgiterad ning natuke suhkrut. Koorimine, tükeldamine ja keetmine võtab kuni tunni ning valmis ta ongi.