Grillitud tursafilee tomatiga

Niisiis, sõber käis Norras kalal ning tulemusena sain pruukida kena koguse tursafileed. Esimeseks mõtteks oli "grill!" ning enesekindluse ammutamiseks tegin kiire surfi internetis. Sündis kombineeritud retsept

• Fileedele piserdasin peale sidrunimahla, lisasin küüslaugupipart, soola, paprika- ja tshillipulbrit
• Määrisin fileedele tiba oliiviõli ning katsin pinna õhukese kihi tootega, mida nimetatakse "purustatud tomatid ürtidega"
• Tublisti kuuma ning sai väga hea!

Originaalretsept: http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=3508

Kitseperse mõeldes madjaritele

Juhtus poes näppu "Jahimehe köök", autoriks  Peeter Kard. Kahjuks ostsin selle, kuid õnneks oli tegu allahinnatud raamatute letis oleva eksemplariga. Mida öeldagi raamatu kohta, kus iga uluki kohta on tootud retsept "x ulukipraad hapukoorega" ja "x ulukipraad hapukooreta"?

Siiski tahtsin proovida kitsepraadi Kanada moodi ja koukisin külmikust purika, mis tundus olevat sobiv praetükk. Peale sulamist selgus tõsiasi, et tegu oli kitsepersega ja tulenevalt sellest tuli teha retsepti operatiivsed korrektuurid.

Lõppkokkuvõttes sündis hoopis teine roog:

• hautasin veinis sibulad, tomatid, küüslaugu, paprikaviilud ja mõned beebiporgandid
• pruunistasin ahjus persetüki tervikuna
• lisasin soola, pipart, majoraani, õli, loorberit.. uh.. midagi veel?
• kogu kraam ahjupotti ja madalal temperatuuril hautasin ca 4h
• lõpetuseks hakkisin peale värsket peterselli

Kel raamat ostmata ja soov metsaande proovida, soovitan pigem jahifoorumi kööginurka

Sinikarbid

Vahemere ääres olles on mul vastu- pandamatu tõmmekas meretoitude poole. Ja alati pean ma käima kohalikel kala- turgudel ...ouch..

Sügisel Sardiinias kujunesid lemmikuks kohalikud merekarbid, mis olid valmistatud äratuntavas koore-veinikastmes ohtra sibulaga. Millegipärast aga müstifitseerisin ma selle retsepti enda jaoks liigselt üle.

Soodsate asjaolude kokkusattumisel proovisin eile mälu järgi katsetada ja ei ole midagi lihtsamat:

• 8 normaalset sibulat ja 1 küüslauk (st hulgi küüslauguküüsi) ära hakkida
• suurde potti 1 pakk Saaremaa taluvõid kuuma, hakitud kraam peale, kergelt läbi praadida
• valad peale pudeli valget veini ja 2 suurt pakki vahukoort, lased keema
• maitse järgi soola, pipart
• sinikarbid sisse, keeta tasasel tulel ca 10 min. Mina lasin läbi 2 kg sinikarpe, tõsi, toodud vedelikukoguse puhul tuli teha kahes jaos.

 Tõeline fästfuud ja seejuures ülimalt maitsev!

Suve(köögi)ks mõtteid seades

Pildil on esimene mõõtkavas visioon suveköögist. Lillad seinad tähistavad maakivimüüri, õigupoolest saab köök asuma 22x9 m mõõtmetega vana hobuselauda müüride vahel. Kesksel kohal asuvad:

• läbijooksuga külmaveenõu, mida kunagi iidsetel aegadel kasutati piima jahutamiseks, kuid kus tänapäeval saaks nt värsket kala hoida kui ka pruukida mingil määral külmkapi aseainena 100x60
  
• tööpind koos kapiga 80x60
  
• kahepoolne valamu 150x60
  
• tööpind koos kapiga 80x60
  
• gaasipliit 50x60

Teine sektsioon tuleb puuküttega kombineeritud ahi + suitsuahi aga ikkagi... ruumi on rämedalt üle!

EDIT: ilmselt tuleb sügavust suurendada, et mõlemalt poolt piisavalt ruumi toimetada oleks.

Hobusesink

Tartu mnt on üks nõmedamaid teid Eestis, mida mööda sõita. Siiski on ka sel paar kosutavat peatuspaika.

Mäekülas näiteks on armas plekipood, mis igal möödumisel tekitab mõtte peatumisest ning külastamisest. Mul küll on alati õnnestunud kiusatusele vastu panna, kuid sealsamas parkalas parkides võib seada sammud ka teisele poole lihakarni, kus lisaks sealihale võib leida lihaveise valitud palu.

Veelgi Tartu poole, Adaveres, on armas ulukiliha pood, mis on küll üsna hästi ära peidetud küla nõuka-aegsesse tööstuspiirkonda. Kui muidu on nende valik üsna tavapärane, see tähendab siis, et esindatud on metssiga, põder ja metskits, siis vähemalt minu jaoks üllatusena on nende käest võimalik hankida ka karu- ning hobuseliha.  Külmsuitsu hobusesingi proovisin ka ise ära ning igal juhul soovitan!