Kapsas

Lapsed ei osanud päkapikusussist veel unistadagi, kui sõber hakkas peale vajuma nagu nõiaudu, et tehku ma kapsast. Eks ise olin ka süüdi, et ahjuvorstide tegemise õhtu orgunnisin. Kapsast teha on mõistagi lihtne, aga seda peab lihtsalt oskama.

Põhimõtteliselt on kõik vajalik pildil aga kui peaks külm talv tulema ja mõni sojasöömisest ära vajunud lumehelbeke soovib end turgutada siis protsessi õige järjekord on järgmine:

Ütleme, et on pott, kuhu mahub 4 kg hapukapsast. Sinna poti põhja tuleb valada üks tubli pannitäis kergelt pruuniks praetud pekiseid singikuubikuid, hästi sobib suitsupõsk. Kapsas potti ja hauduma, samal ajal korralik peotäis köömneid ja umbes pool kilo mett. Kõige lõpuks peale jälle pannitäis singikuubikuid, kokku võiks arvestada vähemalt 1 kg pekist sinki aga hea kapsa reegel on, et kokku hoida ja koonerdada ei maksa. Ja nüüd tuleb madalal temperatuuril tunde hautada, kuni värv ja maitse on õige.

Kana? Või ikkagi lammas?

Näeb välja nagu kana?

Värsked lambad jõudsid sügavkülma.  Esimene roog igal sügisel on hautatud koodid, kontrollisin igaks petteks ja polegi kirjas. Pandagu, et tulevikus dementsuse kimbutamise ajal oleks hää võtta.

Rümba tükeldamisel eraldad koodid ja paned kuivmarinaadi, natuke rosmariini, soola-pipart, küüslauku, seekord sai natuke muskaati ja koriandrit..no mis veel näppu jääb. Kui rümp või rümbad on tükeldatud, teise kategooria liha hakklihaks tehtud, tagakints või paar sarnases kuivmarinaadis suitsutamist ootamas ja kõik see kenasti vaakumis sügavkülmas, on paras aeg koodid ahju visata.

Elu on näidanud, et antud juhul on lahtine vorm parem ja muud polegi, kui lisada paar peotäit sibulaveerandikke, soru punast veini ja purustatud tomatid. Hetkel on mingi errori tõttu purustatud tomatid otsas ja nii leidsin sahvrist purgi sügisel valmistatud letsot. No ei ole halvem. Ahi 160 kraadi peale ja 2h pärast saab asuda nautima. Head isu!

Maksapallisupp koprast

Leberknödel. Eestlased on vist mingid eitajad, igatahes Google otsing Eesti lehtedelt praktiliselt ühtegi vastet ei toonud. Aga Alpides on tegu igati lihtsa, kiire ja maitsva supiga.

Ühesõnaga tehakse maksast kotletisegu laadne toore, selline klassikaline sibula-muna-saia-vähese piimaga, lisatakse maitseained ja kõvasti peterselli. Toorest vormitakse kahe supilusika abil pallikesed, mis keedetakse puljongis. Pallike võiks olla tiba väiksem kui tennisepall samas oluliselt suurem kui Karlssoni lihapall. Külmast, märjast või lumisest keskkonnast tulles kuum kausitäis puljongit maksapalliga on igati asjakohane. Proovitagu. Minul oli kasutada hunnik kopramaksa, sakslased kasutavad veise maksa.

Pardifilee

See on nüüd tervitustega Katile. Ühesõnaga jube hästi maitsev part valmib järgmiselt.

Fileesid võiks olla tk 4 ja midagi pole teha, metspart jääb seekord ära, vaja on korralikku rasvakihi ja nahaga kodupardi rinnafileed. Nahale noaga muster peale ja siis paariks tunniks marineeruma. Marinaadiks on balsamico kaste, jäme sool, pipar, küüslauk ja rosmariin või tüümian. Korralikult liha läbi masseerida.

Oluline osa on pannil pruunistamine. Katsetada võib erinevalt, aga mina olen lasknud suuremal kuumusel mõlemalt poolt ca 5 min ja siis pannud ahju 200 kraadi peale ca 10 minutiks. Ja kindlasti peab peale ahjust välja võtmist laskma lihal fooliumi alla tõmmata.

Verivorst

Soolikat on soolas mingi kilomeeter ja kuna ma pensionini ei plaani seda säilitada, tuleb leida rakendust. Sai siin inimestele kergel käel antud lubadusi verivorsti teha ja mis siis ikka, tehtud-mõeldud.

Head naabrid tõid hakatuseks 2 kg odratangu ja mõned õlled, mul endal oli ca 2,5 kg rasvast sealiha, mis täpsemalt jagunes 1,5 kg peekoniks ja ca 1 kg suitsupõseks. Tegin keerulised arvutused enne õlle avamist ära ja panin 280 gr verepulbrit külma veega lahustuma nii, et kogu lahuse kaal oli ca 1,2 kg. Seniks kuni tang potis haudus hakkisin ca 0.5 kg sibulaid ära, mis said pannil kuldseks lastud ja kõrvale pandud. Tang paisus kohutava hooga ja sai selgeks, et ühtegi hetkel käepärast olevasse kaussi elik potti vorstiraba ära ei mahu.. õnneks leidus panipaigas paras ämber. Sinna sai läbi hakkmasina lastud lihaollus koos terve pea küüslauguga, kallatud sibulad, verevedelik ja enamvähem pehme tang (päris pehmeks ära keeda, sest vorst küpseb hiljem ju veel). Köögikaal näitas errorit aga võis arvata, et umbes 8 kg võiks tooret olla. Lisasin 120 gr soola, 30 gr Thüringer Rotgold maitseainesegu ja tunde järgi koriandripulbrit. Kuna tangud läksid käiku koos järgi jäänud veega siis eraldi vett ei lisanud, eks segu elastsus on tunde järgi. Naabrimees lõi lusika sisse ja kiitis, et pole vaja soolikasse toppidagi, võib niisama ära süüa.

Igatahes läks natuke aega mööda ja suurem osa segust maandus siiski soolde. Nüüd, 2 h hiljem, on ka juba keetmine tehtud ja võib proovipartii pannil särisema lasta.