Kodumaine mahetööstus

Käisin oma lemmikmetsas seeni piilumas ja sattusin omamoodi kasemahlaökotööstuse peale. Nagu pildilt näha on tegemist üsna modernse lahendusega, kus kase sisse on integreeritud mugav kergestipainutatav alupex veetoru, mis suubub trendikasse sangaga plastikpudelisse. Viimane on konspiratsiooni mõttes diskreetselt samblaga kaetud (pildi tegemiseks eemaldasin osa samblast, hiljem ennistasin eelnenud olukorra).

Kõnealuses kasesalus lugesin kokku taolisi anumaid tükki 32, mis tähendab, et hooajal võis tegemist olla üsnagi märkimisväärse mahlakogusega - ligikaudsed arvutused lubavad päevaseks käibeks ca 100L ja kogu hooaja käibeks ca 1000L.

Millegipärast oli aga kogu installatsioon kurvalt metsa alla jäänud, justkui hüljatud üle öö. Tea kas hakkaja mahlatöösturiga oli mingi õnnetus juhtunud või miks muidu korralik tootmine unarusse jätta.

See oli prantsuse sibulasupp

Oli idee toitlustada 20+ inimest sibulasupiga. Ikka nii, et soovija saaks teise kausitäie veel (ja hiljem soovijaid jagus).

Google andmetel paistab prantsuse tüüpi sibulasupp väga populaarne olevat. Kuna selles sisaldub vein, siis alustuseks on tegu igati vahva retseptiga. Siiski valmis hoopis teine toode:

• 5L potti pakk päris võid ja peeneks hakitud sibulat umbes 2/3 jagu täis
• üks terve (st kõik küüned) hakitud küüslauk sama teed
• pool Santa-Maria purki tüümiani
• purgitäis Felixi inglise sinepit
• peale mõningast praadimist pudel kuiva valget veini
• puljongikuubikuid maitse järgi
• 1L vahukoort, millesse on segatud jahu, mille eesmärk on supp paksemaks teha

Igasuguseid muid vigureid vastavalt fantaasiale ja võimalustele.

Sibulamoos

Hoidiste tegemine on täies hoos ja vahelduseks tekkis mõte proovida ise sibulamoosi teha. Internet pakatab retseptidest, mis on suhteliselt ühetaolised.

Võtsin kõige popima aluseks ning tegin nii:

• umbes 1 kg tavalist mugulsibulat koorida ning seibideks
• sorts õli, mõnevõrra rohkem valge veini äädikat ja jällegi sorts balsamic cream'i ja igaks juhuks ka sorts punast veini
• kogu kupatus paksu põhjaga potiga madalale tulele, asi võiks õige olla siis, kui kuumutades(!) tekib piisavalt vedelikku, et sibulad õrnalt kaetud oleksid
• hiljem lisasin tiba soola, rosmariinioksa ja maitse järgi mett. 

Aega tasub varuda ohtrasti, mul kulus ca 3 tundi. Igatahes on tulemus vaeva väärt ning singi kõrvale maitses hää.

Grillitud tursafilee

Oli selline harrastuskalurite poolt valmistatud toode nagu tursafilee. See tähendab, et tursast oli eraldatud pea, uimed ja saba, tursk ise pikuti pooleks aetud ning selgroog koos enamike luudega eemaldatud.

Kalamehejutud olid suitsuahjujutud, kuid minul mõlkus meelel grill. Ja ei midagi lihtsamat:

• filee õliga kokku hõõruda ning KUUMALE grillile, grillida mõlemalt poolt
• tarbimiseks pigistada peale sidrunist ohtralt mahla ning vastavalt maitsele lisada soola

No tõesti, lihtsuses peitub võlu.

Nõgesesupp

Kena tärkav nõges ajas isutama ja nii sündis kiire revisioni tulemusel järgmine supp:

• kaks peotäit odrakruupi
• kondiga metsseasink
• paar viilu viie päeva soolaliha
• kartul
• sibul
• kõrvenõgese lehed

Kruubi viskasin koos singiga keema, nii umbes kaheks tunniks. Hiljem sai lisatud mõned viilud viie päeva soolaliha (toode, mida levitatakse Tartus), kartul, kergelt läbipraetud sibul ja kuuma veega ülevalatud nõgeselehed. Maitseained ei olegi vaja lisada ning vajalik sool tuleb lihast.

Võib pruukida nii hapukoorega kui ilma ja on väga hea suvine söök.