pühapäev, 11. aprill 2010

Kilud

Mõni aeg tagasi pakkus sõber AM kuivatatud vürtsikilusid, mis olid ülimaitsvad. Möödusid mõned päevad, kui teda tabas kiluuputus ning lõppkokkuvõttes oli mul kasutada kaks ämbritäit värsket kilu.

Tehtud-mõeldud: hankisin poest kiluvürtsi, seejuures arvestasin targemate nõuandeid, et pakendil olevaid kogused võiks vähendada umbkaudu neli korda. Ka soola tasub panna kõvasti vähem, suhkrut aga panin rohkem. Tegelikult saab seda väga hästi maitse järgi timmida ja juurde lisada on igal juhul lihtsam, kui vähemaks võtta. Installeerisin kupatuse paariks päevaks külmakastiga õues säilinud lumehange. Täna toimunud avamise järgselt olen nõus revideerima kõiki seniseid seisukohti vürtsikilu suhtes. No tõesti, poes müüdav nö vürtsikilu tuleks ära keelata.

Osa kalu sai lihtsasse marinaadi, retseptiga toetas R: 1 l vee kohta 3 sl / 3 sl / 3 sl soola, suhkrut ja äädikat. Kala puhastada, 12h ligunemise järel selgroog välja ja serveerida sibulaga. Jah noh pannil tehtud värkest kilust ma parem ei räägi..

Säilitamine: kalurid väitsid, et vürtsikilu kannatab edukalt külmutada ning ei ole põhjust nende jutus kahelda. Teine osa läheb kuivatamisesse, selle meetodi vilju olen juba proovinud ja julgen igati soovitada.