Eelmine aasta jätsin koprajahi vahele, see aasta on nad mõnes kohas paha tegemas. Tegelikult üsna mitmes kohas..
Suurem hulk kopraid läks suitsuvorstiks. Sellest pole muud midagi pajatada, kui et hiiglama maitsev vorst sai. Aga ühe selle aasta kutsika, sellise pisikese, jätsin prae jaoks.
Kopraprae juures on üks väike aga äärmisel oluline nipp - kober tuleb nülgida hoolikalt. Ülihoolikalt, et mitte plätserdada liha kopranõrega. Kui see tingimus on täidetud, on juba kõik hästi. Mõni leotab koberit sool- või äädikavees. Raudadega küttimise puhul ehk tõesti vajalik nipp. Rasv lõika ka kindlasti ära - vähemalt minule prae sees koprarasv ei maitse, kuigi vorsti sees jällegi on väga OK.
Igatahes sai kober tükeldatud nii viieks suuremaks tükiks ning maitsestatud kohaliku adzika kastme, soola-pipra ja ohtra sibulaga. Noore kopra puhul kindlasti lisada ka õli või pekki või muud määret, kuna koberil endal rasva lihal vähe, sabad niikuinii paneb eraldi suitsu. Ahjaa, rosmariinioks ka. No ja mis sa kostad, lihtne aga tõhus!
