Veinisnäkk.. nostalgiaga

Praktiline vajadus tulenevalt kuu- puhastusest tingis sügavkülmade revideerimise. Leiuks osutus megapakend vürtsikilusid.

Nojah, kilu, eriti just vürtsikilu, ei assotsieeru veiniga. Isegi valge veiniga mitte.. kuigi võiks.

Ühesõnaga leidsin, et liblikustamine aitab oluliselt ruumi säästa ning tõstab oluliselt reageerimiskiirust hilisematele võimalikele produktidega ette võetavatele operatsioonidele. Muu hulgas viskasin peotäie fileesid muna-piima segust läbilastuna pannile ja täpselt see see ongi - kerge, suve ja merd meenutav snäkk valge veini kõrvale.

Pildil väike osa liblikustamise tulemitest. Toidupildid on kaunid.

PS. Ärge seda poekiludega järgi tehke.

Hapendatud seened

Nagu varem kirjutatud, mingil hetkel oli seeneuputus. Eks enamus neist rändas tavapärasel viisil purki või sügavkülma aga väike ports läks ka eksperimen- teerimiseks. Niisiis seente hapendamine.

Mul oli kasutada klaasist jäänõu, mille põhja panin kihi mustsõstralehti, seejärel kiht võiseeni, 1 tl jämedat soola, näpuotsaga tilli, küüslauguliistud ja mõned mungalille seemned. Niiviisi kiht kihi kaupa mustsõstralehtedega vaheldumisi ja peale viimaseks kihiks natsa rohkem sõstralehti. Vajutiseks sai veega täidetud klaaspurk.

Seejärel ootamine - toasoojas 1 nädal, külmikus pea 3 nädalat. Eile saabus lõpuks proovimise päev ja noh, igati õnnestunud eksperiment oli - tervis on tipp-topp ja ka naabrimeest on juba liikumas näha.

Peab veel märkima, et kõik anumad tasub eelnevalt piinlikult puhtaks tehta, mina töötlesin keeva veega. Seentest tekkiv vedelik peab kindlasti katma kogu kupatuse ja kui tekib väike hallitus, ei maksa lasta end sellest segada.