Lamba rümba ehk lihakeha tükeldamine

Iga sügis kordub pilt, kus hakkavad saabuma erinevad mets- ja koduloomad. Ja umbes sama kindlalt veedan pooltunni internetis, et oma lihunikualaseid teadmisi täiendada.

Seega saagu siia üks korralik joonis lambarümba tükeldamise kohta.

Veinisnäkk.. nostalgiaga

Praktiline vajadus tulenevalt kuu- puhastusest tingis sügavkülmade revideerimise. Leiuks osutus megapakend vürtsikilusid.

Nojah, kilu, eriti just vürtsikilu, ei assotsieeru veiniga. Isegi valge veiniga mitte.. kuigi võiks.

Ühesõnaga leidsin, et liblikustamine aitab oluliselt ruumi säästa ning tõstab oluliselt reageerimiskiirust hilisematele võimalikele produktidega ette võetavatele operatsioonidele. Muu hulgas viskasin peotäie fileesid muna-piima segust läbilastuna pannile ja täpselt see see ongi - kerge, suve ja merd meenutav snäkk valge veini kõrvale.

Pildil väike osa liblikustamise tulemitest. Toidupildid on kaunid.

PS. Ärge seda poekiludega järgi tehke.

Hapendatud seened

Nagu varem kirjutatud, mingil hetkel oli seeneuputus. Eks enamus neist rändas tavapärasel viisil purki või sügavkülma aga väike ports läks ka eksperimen- teerimiseks. Niisiis seente hapendamine.

Mul oli kasutada klaasist jäänõu, mille põhja panin kihi mustsõstralehti, seejärel kiht võiseeni, 1 tl jämedat soola, näpuotsaga tilli, küüslauguliistud ja mõned mungalille seemned. Niiviisi kiht kihi kaupa mustsõstralehtedega vaheldumisi ja peale viimaseks kihiks natsa rohkem sõstralehti. Vajutiseks sai veega täidetud klaaspurk.

Seejärel ootamine - toasoojas 1 nädal, külmikus pea 3 nädalat. Eile saabus lõpuks proovimise päev ja noh, igati õnnestunud eksperiment oli - tervis on tipp-topp ja ka naabrimeest on juba liikumas näha.

Peab veel märkima, et kõik anumad tasub eelnevalt piinlikult puhtaks tehta, mina töötlesin keeva veega. Seentest tekkiv vedelik peab kindlasti katma kogu kupatuse ja kui tekib väike hallitus, ei maksa lasta end sellest segada.

Mädarõikaviin

Kui nüüd keegi pildi järgi arvab, et olen pudelisse võiseeni villinud, siis see ei ole päris õige.

Kuna hoidistamine on käsil, saagu veel üks lihtne ja hea retsept kirja, mis on üsnagi seentega seotud.

Tervisliku napsu valmistamise protseduur on väga lihne - on tarvis pudel viina ja jupp mädarõikajuurikat. Mädarõigas puhastada (mina kaapisin noaga), pesta ning lõigata pikkadeks ribadeks. Ribad toppida pudelisse ja lasta umbes 2 nädalat seista. Maitset saab hinnata värvi järgi, üldiselt selline kerge kollakas on kõige parem, kuid eks kogemus tuleb katsetega.

Seenejumal

Kõik, mida sel aastal seente kohta räägitakse, on tõsi.

Täna, peale seda kui esimese poole tunniga olid täis saanud kõik korvid, kotid jne ning ma olin asunud seeni otse pagasiruumi korjama, hakkasin igatsema farmeriautot..

Tõsi on siis see, et seeni on üle mõistuse palju, nad ei ussita, kõik sordid on olemas, mine ainult ja korja.. (mina korjasin täna puravikke, kuuseriisikaid, kaseriisikaid, sirmikuid ja kukeseeni)

Korv sai täpselt nii täis nagu pildil.

Kodumaine mahetööstus

Käisin oma lemmikmetsas seeni piilumas ja sattusin omamoodi kasemahlaökotööstuse peale. Nagu pildilt näha on tegemist üsna modernse lahendusega, kus kase sisse on integreeritud mugav kergestipainutatav alupex veetoru, mis suubub trendikasse sangaga plastikpudelisse. Viimane on konspiratsiooni mõttes diskreetselt samblaga kaetud (pildi tegemiseks eemaldasin osa samblast, hiljem ennistasin eelnenud olukorra).

Kõnealuses kasesalus lugesin kokku taolisi anumaid tükki 32, mis tähendab, et hooajal võis tegemist olla üsnagi märkimisväärse mahlakogusega - ligikaudsed arvutused lubavad päevaseks käibeks ca 100L ja kogu hooaja käibeks ca 1000L.

Millegipärast oli aga kogu installatsioon kurvalt metsa alla jäänud, justkui hüljatud üle öö. Tea kas hakkaja mahlatöösturiga oli mingi õnnetus juhtunud või miks muidu korralik tootmine unarusse jätta.

See oli prantsuse sibulasupp

Oli idee toitlustada 20+ inimest sibulasupiga. Ikka nii, et soovija saaks teise kausitäie veel (ja hiljem soovijaid jagus).

Google andmetel paistab prantsuse tüüpi sibulasupp väga populaarne olevat. Kuna selles sisaldub vein, siis alustuseks on tegu igati vahva retseptiga. Siiski valmis hoopis teine toode:

• 5L potti pakk päris võid ja peeneks hakitud sibulat umbes 2/3 jagu täis
• üks terve (st kõik küüned) hakitud küüslauk sama teed
• pool Santa-Maria purki tüümiani
• purgitäis Felixi inglise sinepit
• peale mõningast praadimist pudel kuiva valget veini
• puljongikuubikuid maitse järgi
• 1L vahukoort, millesse on segatud jahu, mille eesmärk on supp paksemaks teha

Igasuguseid muid vigureid vastavalt fantaasiale ja võimalustele.

Sibulamoos

Hoidiste tegemine on täies hoos ja vahelduseks tekkis mõte proovida ise sibulamoosi teha. Internet pakatab retseptidest, mis on suhteliselt ühetaolised.

Võtsin kõige popima aluseks ning tegin nii:

• umbes 1 kg tavalist mugulsibulat koorida ning seibideks
• sorts õli, mõnevõrra rohkem valge veini äädikat ja jällegi sorts balsamic cream'i ja igaks juhuks ka sorts punast veini
• kogu kupatus paksu põhjaga potiga madalale tulele, asi võiks õige olla siis, kui kuumutades(!) tekib piisavalt vedelikku, et sibulad õrnalt kaetud oleksid
• hiljem lisasin tiba soola, rosmariinioksa ja maitse järgi mett. 

Aega tasub varuda ohtrasti, mul kulus ca 3 tundi. Igatahes on tulemus vaeva väärt ning singi kõrvale maitses hää.

Grillitud tursafilee

Oli selline harrastuskalurite poolt valmistatud toode nagu tursafilee. See tähendab, et tursast oli eraldatud pea, uimed ja saba, tursk ise pikuti pooleks aetud ning selgroog koos enamike luudega eemaldatud.

Kalamehejutud olid suitsuahjujutud, kuid minul mõlkus meelel grill. Ja ei midagi lihtsamat:

• filee õliga kokku hõõruda ning KUUMALE grillile, grillida mõlemalt poolt
• tarbimiseks pigistada peale sidrunist ohtralt mahla ning vastavalt maitsele lisada soola

No tõesti, lihtsuses peitub võlu.

Nõgesesupp

Kena tärkav nõges ajas isutama ja nii sündis kiire revisioni tulemusel järgmine supp:

• kaks peotäit odrakruupi
• kondiga metsseasink
• paar viilu viie päeva soolaliha
• kartul
• sibul
• kõrvenõgese lehed

Kruubi viskasin koos singiga keema, nii umbes kaheks tunniks. Hiljem sai lisatud mõned viilud viie päeva soolaliha (toode, mida levitatakse Tartus), kartul, kergelt läbipraetud sibul ja kuuma veega ülevalatud nõgeselehed. Maitseained ei olegi vaja lisada ning vajalik sool tuleb lihast.

Võib pruukida nii hapukoorega kui ilma ja on väga hea suvine söök.

Kilud

Mõni aeg tagasi pakkus sõber AM kuivatatud vürtsikilusid, mis olid ülimaitsvad. Möödusid mõned päevad, kui teda tabas kiluuputus ning lõppkokkuvõttes oli mul kasutada kaks ämbritäit värsket kilu.

Tehtud-mõeldud: hankisin poest kiluvürtsi, seejuures arvestasin targemate nõuandeid, et pakendil olevaid kogused võiks vähendada umbkaudu neli korda. Ka soola tasub panna kõvasti vähem, suhkrut aga panin rohkem. Tegelikult saab seda väga hästi maitse järgi timmida ja juurde lisada on igal juhul lihtsam, kui vähemaks võtta. Installeerisin kupatuse paariks päevaks külmakastiga õues säilinud lumehange. Täna toimunud avamise järgselt olen nõus revideerima kõiki seniseid seisukohti vürtsikilu suhtes. No tõesti, poes müüdav nö vürtsikilu tuleks ära keelata.

Osa kalu sai lihtsasse marinaadi, retseptiga toetas R: 1 l vee kohta 3 sl / 3 sl / 3 sl soola, suhkrut ja äädikat. Kala puhastada, 12h ligunemise järel selgroog välja ja serveerida sibulaga. Jah noh pannil tehtud värkest kilust ma parem ei räägi..

Säilitamine: kalurid väitsid, et vürtsikilu kannatab edukalt külmutada ning ei ole põhjust nende jutus kahelda. Teine osa läheb kuivatamisesse, selle meetodi vilju olen juba proovinud ja julgen igati soovitada.

Kiire pasta mereandidega

Hea, kiire ja lihtne teha.

• Üks pakk frutti di mare segu ja üks pakk kooritud krevette võiga potti kuuma
• Õigel hetkel juurde sorts valget veini, vahukoort ja sinihallitusjuustu
• Samal ajal keeb pasta teises potis kenasti pehmeks
• Kurnatud pasta mereandide potti, soovi korral lisada riivitud juustu, segada ohtralt
• Maitseaineid ei kasutanud, vaid soola
• Kõrvale sobib hästi mõni Soave vms

Grillitud tursafilee tomatiga

Niisiis, sõber käis Norras kalal ning tulemusena sain pruukida kena koguse tursafileed. Esimeseks mõtteks oli "grill!" ning enesekindluse ammutamiseks tegin kiire surfi internetis. Sündis kombineeritud retsept

• Fileedele piserdasin peale sidrunimahla, lisasin küüslaugupipart, soola, paprika- ja tshillipulbrit
• Määrisin fileedele tiba oliiviõli ning katsin pinna õhukese kihi tootega, mida nimetatakse "purustatud tomatid ürtidega"
• Tublisti kuuma ning sai väga hea!

Originaalretsept: http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=3508

Kitseperse mõeldes madjaritele

Juhtus poes näppu "Jahimehe köök", autoriks  Peeter Kard. Kahjuks ostsin selle, kuid õnneks oli tegu allahinnatud raamatute letis oleva eksemplariga. Mida öeldagi raamatu kohta, kus iga uluki kohta on tootud retsept "x ulukipraad hapukoorega" ja "x ulukipraad hapukooreta"?

Siiski tahtsin proovida kitsepraadi Kanada moodi ja koukisin külmikust purika, mis tundus olevat sobiv praetükk. Peale sulamist selgus tõsiasi, et tegu oli kitsepersega ja tulenevalt sellest tuli teha retsepti operatiivsed korrektuurid.

Lõppkokkuvõttes sündis hoopis teine roog:

• hautasin veinis sibulad, tomatid, küüslaugu, paprikaviilud ja mõned beebiporgandid
• pruunistasin ahjus persetüki tervikuna
• lisasin soola, pipart, majoraani, õli, loorberit.. uh.. midagi veel?
• kogu kraam ahjupotti ja madalal temperatuuril hautasin ca 4h
• lõpetuseks hakkisin peale värsket peterselli

Kel raamat ostmata ja soov metsaande proovida, soovitan pigem jahifoorumi kööginurka

Sinikarbid

Vahemere ääres olles on mul vastu- pandamatu tõmmekas meretoitude poole. Ja alati pean ma käima kohalikel kala- turgudel ...ouch..

Sügisel Sardiinias kujunesid lemmikuks kohalikud merekarbid, mis olid valmistatud äratuntavas koore-veinikastmes ohtra sibulaga. Millegipärast aga müstifitseerisin ma selle retsepti enda jaoks liigselt üle.

Soodsate asjaolude kokkusattumisel proovisin eile mälu järgi katsetada ja ei ole midagi lihtsamat:

• 8 normaalset sibulat ja 1 küüslauk (st hulgi küüslauguküüsi) ära hakkida
• suurde potti 1 pakk Saaremaa taluvõid kuuma, hakitud kraam peale, kergelt läbi praadida
• valad peale pudeli valget veini ja 2 suurt pakki vahukoort, lased keema
• maitse järgi soola, pipart
• sinikarbid sisse, keeta tasasel tulel ca 10 min. Mina lasin läbi 2 kg sinikarpe, tõsi, toodud vedelikukoguse puhul tuli teha kahes jaos.

 Tõeline fästfuud ja seejuures ülimalt maitsev!

Suve(köögi)ks mõtteid seades

Pildil on esimene mõõtkavas visioon suveköögist. Lillad seinad tähistavad maakivimüüri, õigupoolest saab köök asuma 22x9 m mõõtmetega vana hobuselauda müüride vahel. Kesksel kohal asuvad:

• läbijooksuga külmaveenõu, mida kunagi iidsetel aegadel kasutati piima jahutamiseks, kuid kus tänapäeval saaks nt värsket kala hoida kui ka pruukida mingil määral külmkapi aseainena 100x60
  
• tööpind koos kapiga 80x60
  
• kahepoolne valamu 150x60
  
• tööpind koos kapiga 80x60
  
• gaasipliit 50x60

Teine sektsioon tuleb puuküttega kombineeritud ahi + suitsuahi aga ikkagi... ruumi on rämedalt üle!

EDIT: ilmselt tuleb sügavust suurendada, et mõlemalt poolt piisavalt ruumi toimetada oleks.