Põdra mokad

Jah, pilt näeb tõesti natuke rõve välja. Igatahes on mu teadvusesse kinnistunud mõte, et põdra mokad on üks väärt delikatess. Poest teadagi sellist kraami ei saa, järelikult tuleb ise teha.

Kuna nö eeltöötlemise meetodid on väga varieeruvad, võtsin mitme põdra mokad, et katse-eksituse süsteemil mõistlikuim välja valida. Polnud varem süvenenud aga tuleb välja, et põdra nina on ka seestpoolt karvane ja mitte vähe. Karvad on aga vaja eemaldada nii seest kui väljast.. see on nüüd see raske osa. Kirjanduse väitel on eelistatud klassikaline kuuma veega karv lahti ning siis kitkumine, kaapimine vms. Teised soovitavad nülgida. Kolmandad, eriti karmid vennad, lasevad leeklambiga mokad mustaks ja kraabivad kooriku maha.

Ma proovisin kõigepealt karva lahti kupatamist. Väidetavalt saab parima tulemuse, kui mõni minut hoida 76 kraadises vees. Oli nüüd vesi kuumem või mõni muu nüanss aga sel viisil kulus ühe põdra mokkadele ca 2 tundi ja mõned kohad lõikasin õhukese terava noaga maha. Proovisin siis järgmise peal nülgimist (peale kupatamist), õhukese terava noaga tehtav ning aega kulub mõistlikult. Lõpuks sai proovitud ka kõrvetamist aga nagu kahtlustasin eelnevalt, see ei ole valik.  Ja siis keema - potti loorberit, vürtsi, pipart, soola. No nagu keedaks keelt. Valmis toode meenutab ka mõnevõrra keelt, samas on rammusam. Mina lõikasin õhukesed ribad, peale läks puljonigist kallerdis. Kui nüüd järgi mõelda, siis võib teinegi kord teha.. aga siiski mitte rohkem, kui kord hooaja jooksul. Serveerida mädarõikakastme ja külma viinaga.